Tresorgas

Korteri lokaalkatlamaja

Ajend
Loo kirjutamise p�hjuseks oli Kirde-Eesti p�evalehes "P�hjarannik" 14.m�rtsil sel aastal ilmunud Niina Voropajeva artikkel "Gaasik�tte korstnad hirmutavad naabreid".

Artikkel hakkab peale niimoodi: "Kohtla-J�rve Ahtme maantee 47. maja hoovis uudistavad m��dak�ijad esimese ja teise korruse vahelt v�lja turritavat korstnat". Juurde on lisatud ka Peeter Lillev�lja foto majaseinast v�ljaulatuvast torust.

Artiklis on arutluse alla v�etud kaugk�ttega kortermajade �ksikutesse korteritesse oma keskk�ttekatelde paigaldamise probleemid.

Probleem tekkis, kui �lemise korteri elanik hakkas kaebama, et ta on sunnitud s�sihappegaasi sisse hingama. Toru on t�esti tema akna all ja teatava tuule suuna korral surutakse suitsugaas vastu majaseina.

Samas ei saa ka tuule suunda prognoosida, suurte majade vahel muutub tuule suund pidevalt, seal t�mbab tuul kogu aeg. Korteris sees on t��tava v�ljat�mbeventilatsiooni t�ttu kerge alar�hk, mist�ttu gaasid tungivad l�bi h�redate aknaraamide tuppa.

Gaasi p�lemiseks vajalik �hk v�etakse ruumi seest, mis tekitab majas h�renduse ja suurendab veelgi alar�hku. �hk imetakse tuppa l�bi �huv�tuavade, aga ka l�bi k�ikv�imalike pragude seintes, seega ka �lemise korruse korterist, mille akna all on korstnasuu.

Gaasi p�lemisel tekkival suitsugaasil on ka kerge ebameeldiv l�hn. Elanik on k�ll p��rdunud maja teenindava haldusfirma poole, kuid seal ei selgitatud talle, kes andis loa korsten niimoodi ehitada. Sama vastuse sai ta ka linnavalitsusest. Elaniku s�nul n�evad majad v�lja nagu s�ja ajal, seintest turritavad korstnad v�lja.

Juhtunud on ka gaasim�rgitusi. �hte lugu uurisid tuleohutuse j�relevalve t��tajad ja selgus, et �nnetuse p�hjuseks olid ehitusvead. Gaasip�lemisj��gid tungisid m�rgituse saanud mehe korterisse korstna kaudu, mis oli paigaldatud suitsugaaside eemaldamiseks.

Suitsugaaside toru oli paigaldatud ventilatsioonil��ri k�rvale. Kehva ehitust��de kvaliteedi t�ttu olid torude seintes praod ja gaasid tungisid tuppa. Samal ajal ei t��tanud ka v�ljat�mbeventilatsioon piisavalt efektiivselt.

Siinkohal artikli sisu rohkem tsiteerimata vaatlen artiklit kirjutama sundinud kohalikke olusid. See on j�rjekordne n�ide, kuidas eraldatakse �ksikuid kortereid korrusmaja �htsest k�ttes�steemist. Loa korterisse oma k�ttes�steemi rajamiseks on andnud nii maja haldaja kui ka maja korteriomanikud. Viimased tihtipeale ei tea, millele nad alla kirjutavad.

Rahulolematus
Kohtla-J�rve Iidla linnaosa korterelamuid k�etakse kaugk�ttega, mis tuleb Kohtla-J�rve Soojus AS Ahtme Soojuselektrijaamast. Majade haldaja on Iidla Maja O�, kes jagab soojust majasiseselt. Tihtipeale on temperatuurik�ikumised eluruumides ebamugavalt suured.

Tsentraalsoojuse hind on kerkinud �le 390 krooni MWh eest. Elanikud on rahulolematud, kuna pakutud teenuse kvaliteet ei rahulda. Korterivaldajatel on erinevad majanduslikud v�imalused ning seet�ttu ka erinevad n�uded teenusele. Elanikud maksavad soojusv�rgule k�tte eest ja tahavad saada stabiilset ja parajat toasooja.

Sisekliima projekteerimisnormide (EPN 12.2) j�rgi peaks toasoojus olema 22oC lubatud k�ikumisega �he kraadi v�rra �les v�i alla.

Suurem enamus inimestest on leplikud. Nad maksavad kaugk�tte eest n�utud summa ka siis, kui toas jahe on. Kuid osa elanikke pole rahul soojuse k�rge tariifiga ja nad otsivad v�imalusi sooja eest v�hem maksta.

Teine osa elanikke tahab aasta l�bi parajalt sooja tuba. Neid ei rahulda soojusv�rgu poolt pakutav teenus, mille puhul soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalkatlamajas. Nad ei taha kevaditi sooja p�ikese ja kuumade radiaatorite poolt �lek�etud tuba ega s�gist jahedat niiskust, kui veel ei k�eta.

Neid ei rahulda v�imalus oodata sooja vee saabumist kraanist. Nad tahavad midagi ette v�tta ja soovivad lokaalset korterisisest k�ttes�steemi.

Elanikud, kellel on investeeringuks raha v�hem, ehitavad oma korteri �mber elekterk�ttele. Keskk�tteradiaatorid eemaldatakse ja asendatakse elektriradiaatoritega, halvemal juhul elektripuhuritega.

K�ttetorud �hendatakse otse, sest p�stikud peavad t��tama. Paremal juhul torud ka isoleeritakse, aga mitte liiga korralikult. �leminek elekterk�ttele maksab alla 10000 krooni, ning seda on v�imalik teha ka ilma projektita. Sooja tarbevee saamiseks paigaldavad nad elektriboileri.

Inimene investeerib oma elamispinda ja saab teda rahuldava tulemuse. Investeering korterisse on suhteliselt v�ike. Samas aga on elektrienergia hind k�rge, alates 1. aprillist sel aastal 1050 kr/MWh. Tasuvust anal��sin allpool.

Kui raha investeerimiseks on rohkem, pakuvad gaasifirmad v�imalust ehitada korterisisene keskk�te koos oma gaasikatlaga. Kasutatakse v�ikeseid gaasik�tteseadmeid, millega saab toota keskk�ttesooja ja sooja tarbevett.

Kohtse gaasik�tteseadme paigaldus koos projekti ja k�igi vajalike t��dega maksab umbes 25000 krooni. Soojuse hind on hinnanguliselt 350 kr/MWh, mis on pisut v�hem kui k�sitakse kaugk�tte eest (390 kr/MWh). Siinjuures on t�htis mugavus. Samas tekib ka m�rgatav rahaline kokkuhoid, aga ka sellest allpool.

Korter
Niisiis sai elanik loa paigaldada alternatiivne keskk�te. Ta tegi lepingu gaasifirmaga, sai vajalikud koosk�lastused ja t�� tehti m�ne p�evaga. Konkreetsel juhul paigaldati korterisse gaasik�tteseade Junkers ZS 23 AE 23/31.

Seadmesse sisse ehitatud automaatne reguleerimine lubab pidevalt �htsustada p�lemisseadme soojusv�imsust soojustarbimisega. K�tte reguleerimine toimub toas paikneva temperatuurianduri j�rgi temperatuuri k�ikumisega kraadi piires.

Katla kuumaveeboiler tagab sooja vee temperatuuri m�nekraadise t�psusega. Suitsugaasid juhitakse v�lja l�bi maja v�lisseina vastavalt instruktsioonile.

Tulen tagasi loo alguse juurde. Majast turritab v�lja toru, mida v�ib nimetada ka korstnaks. Firma Junkers Bosch Thermotechnik on v�lja andnud juhendi "Suitsugaaside v�ljajuhtimise s�steemid seinale kinnitatavatele gaasik�tteseadmetele ZW/ZS 23 AE", v�lja antud A. Deglava iela 60, LV 1035 Riga, Latvija.

Joonis 1. Suitsul��ri paigaldus l�bi v�lisseina. Vajalikud m��tmed

V�ljaanne on eestikeelne ja seal on kirjas, et horisontaalsel suitsugaaside v�ljajuhtimisel peab suitsugaaside v�ljaviigutoru ots ulatuma seina v�lispinnast v�ljapoole 30 mm (joonis 1). Toru ots peab olema l�igatud t�isnurga all ja toru otsas peab olema hajuti. V�ljaviigutoru l�bim��t peab olema 80/110 mm.

Teine, Eesti Gaasiliidu poolt v�lja antud juhend on G3-1 "Gaasipaigaldised v�imsusega kuni 120 kW. Juhend." Juhendis on punktis 6.2 kirjas reeglid, kuidas tuleb paigaldada suitsul��re. P�lemisgaase ei tohi juhtida eendite, r�dude vms. alla ja paigaldatud �hk-suits l��ride v�ljalaskeava ei tohi v�lisseinast eenduda rohkem kui 0,2 m.

Kuna majal on ka r�du, mis pildilt ei paista, on v�ljalaskeava kaugus maja seinast 65 cm. Samuti on juhendis s�testatud kaugused �hk-suits l��ride v�ljalaskeavast kuni lahtik�ivate akendeni ja usteni (joonis 2). Ka need n�udmised on t�idetud.

Joonis 2. Minimaalsed suitsul��ri kaugused aknast, uksest ja
ventilatsiooni sisset�mbe �huavast

Horisontaalselt paigaldatud �hk-suits l��rid ei k�i ka korstnate kohta k�ivate ehitusnormide (EPN 10.4) alla, sest korsten on vertikaalne, suitsul��r aga horisontaalne. Samuti ei kuulu suitsul��ride paigaldused koosk�lastamisele P��steametis.

Gaas
Gaasikateldes kasutatakse k�tteainena maagaasi. Maagaas koosneb 97% metaanist, 1 % etaanist, 1 % muudest s�sivesiniku fraktsioonidest, 1 % l�mmastikust ja muudest ainetest, mida on v�he (alus: AS Eesti Gaas, maagaasi kvaliteedi tunnistus 2002. a. veebruarikuu kohta).

Gaasi p�lemisel katlas toimuvad valdavalt j�rgmised keemilised reaktsioonid:
CH4+ 2O2 = 2H20 + CO2
v�i kui arvestada ka �hus olevat l�mmastikku, siis
CH4 + 2O2 +7,52 N2 = 2H20 + CO2 +7,52 N2

Maagaasi p�lemisel eralduvad p�hiliselt veeaur (H0) ja s�sihappegaas (CO2). V�hesel m��ral on p�lemata metaani (CH4), mittet�ielikul p�lemisel tekkinud l�mmastikoksiide (NOx) ja vingugaasi (CO). 1 m� maagaasi p�lemisel tekib umbes 11 m� j��kgaase, millest kolmveerandi moodustab eelnevalt �hus olnud l�mmastik.

Korras katla korral kahjulikke gaase maagaasi p�lemisel nii palju ei teki, et nad �letaksid saastenormi. Suitsul��rist v�ljuv n�htav suits on tegelikult veeaur, mis katla p�lemahakkamisel on madalatemperatuuriline ja auru kondenseerumise t�ttu jahedas v�lis�hus moodustab udu ning on n�htav. Hiljem, oma t��temperatuuri saavutanud katla korral, on n�ha ainult kerge �huvirvendus suitsutoru otsas.

Sisekliima projekteerimisnormid (EPN 12.2) s�testavad ka kahjulike ainete piirkontsentratsioonid ruumide �hus. Normid on j�rgmised:

- s�sihappegaas 2700 mg/m�
- vingugaas 8 mg/m�

�hu kvaliteedi kontrollimiseks v�ib p��rduda Tervisekaitsetalituse poole, kellel on olemas selleks t��ks v�ljakoolitatud personal ning vajalik aparatuur. Reeglina nad ei suuda tuvastada piirkontsentratsioonide �letamist, sest maagaasi p�lemisel ohtlikke j��kainete kontsentratsioone ei teki. Tekib n�rk p�lemisl�hn, aga see on tingitud pigem maagaasi koostisesse lisatud odorantidest.

Tehnilisest k�ljest on korteri ja selle k�tmisega k�ik korras. K�ik vajalikud eeskirjad on t�idetud ning gaasiseadme paigaldajale ega valdajale ei saa midagi ette heita.

Maja
Kortermaja on �ks soojuslik tervik, mida ei saa jagada. Kortermajja ei saa paigaldada soojusm��tjaid, mis m��daksid eraldi iga korteri poolt tarbitavat soojushulka. Kortermajja ei saa paigaldada eraldi iga radiaatori poolt kiiratava soojushulga m��tjat, allokaatorit ehk individuaalse k�ttekulu m��turit (Kalle Aamisepp "Individuaalne soojuskulu m��tur on seadustatud petmine", Ehituskaar, september 2001).

Nende viga on selles, et nad ei arvesta v�ljastpoolt korterit, naaberkorteritest v�i torup�stikutest kiirguvat soojust v�i vastupidi, neisse minevat soojust. Igal juhul annavad nad eba�ige tulemuse.

Kortermaja soojusarvutused tehakse juba maja projektis.

Reeglina kasutatakse majades vesik�tet. Igasse korterisse on paigaldatud radiaatorid, mille suurus on v�lja arvutatud vastavalt korterist v�liskeskkonda kiirguva soojusenergia hulgale.

Iga radiaatori ette on paigaldatud kolmiksegisti, millega on timmitud paika radiaatorisse mineva ja radiaatorist m��duva soojuskandja vahekord. �ldjuhul peaksid need seadistust��d olema tehtud juba hoone ehitaja poolt ja hiljem neid ei muudeta.

Kohtla-J�rve kortermajade puhul on tegemist n�ukogudeaegsete hoonetega, mille k�ttes�steemi tasakaalu seadistused on k�ik tehtud ehitusj�rgselt. Hiljem pole neid kontrollitud. Pikapeale on, erinevatel p�hjustel, s�steemi tasakaal muutunud. K�tte tasakaalustamisega t�nap�evaste seadmete abil pole ka tegeldud.

Tulemusena on maja �hes tiivas soe ja teises jahe v�i �he trepikoja piires m�ni korter k�lm, teine aga �lek�etud. Seadistamisega peaks tegelema maja valdaja, kuid ta ei ole v�imeline seda tegema.

Ainukese kontrollseadmena on paigaldatud maja soojusm��tja, mis m��dab kogu hoone poolt tarbitavat soojust.

Soojustasakaal
�hest korterist radiaatorite eemaldamine tekitab muresid terve maja jaoks.

H�da on selles, et m�nes korteris olevate radiaatorite mahamonteerimine m�jutab terve maja soojustasakaalu. Soojuss�lm on maja �hes otsas ning majasisene jaotusv�rk pikk.

Enamiku suurmajade keskk�te on ehitatud altjaotusega l�bivoolus�steemina, kus k�ttekehad on reeglina �hendatud langeva p�stiku k�lge. Selline s�steem ei v�imalda �ksikute radiaatorite sulgemist ja vooluhulk p�stakus peab olema v�ga t�pselt paika pandud.

Temperatuurilangus p�stikus on tavaliselt umbes 25 kraadi. See s�ltub v�listemperatuurist ja soojuskandja temperatuurist. Viiekordse maja korral langeb vee temperatuur igas radiaatoris umbes 5 kraadi.

Kuna alumiste korruste radiaatoritesse tulev vesi on juba �lemistel korrustel jahtunud, on alumiste korruste radiaatorid tehtud suuremad. Kui n��d monteerida maha m�ni keskmise korruse korteri radiaator ja j�tta uuesti reguleerimata kogu p�staku radiaatorikraanid (neid ei ole v�imalik keerata), t�useb k�ttevee temperatuur alumistel korrustel, t�hendab seal eraldub ka rohkem sooja.

Torustiku takistuse v�henemise t�ttu t�useb soojuskandja liikumiskiirus p�stakus, seet�ttu t�useb ka �lemiste korruste korterite radiaatorites vee temperatuur. Kui �lej��nud korterite temperatuur t�useb 1 kraadi v�rra, praktikas ei ole see tajutav, suureneb p�stiku soojuskadu 20 % (1 kraadi temperatuuri muutus m�jutab selle soojuskulu 5 %).

Kui �ksik korter eraldub �htsest s�steemist, hakkab ta tasuma ainult nende kulude eest, mis otseselt puudutavad seda korterit. Sisuliselt maksab ta soojuskadude eest, mis v�ljuvad korteri v�lisseinast ja akendest. See soojuse osa, mis eraldub majast l�bi keldriseinte ja l�bi katuslae v�i l�bi maja otsaseinte, j��b selle korteri poolt kinni maksmata.

Aga kuna maja �ldine soojam��tja m��dab k�ik soojuskaod, peavad soojuse eest tasuma naabrid. K�ikides �lej��nud korterites muutub soojuse tariif ebanormaalselt suureks.

Soojusv�rgud peavad ometigi oma kulutuste eest tasu k�tte saama.

Naabrik�te
Korterivaldaja, kes saab ise oma korteris temperatuuri reguleerida, timmib nendes tubades, mida ta ei kasuta, toa jahedaks. See, et maja siseseinad sooja ei pea ja et naaberkorterid tema tuba k�tavad ja et vannituba on soe keskk�ttep�stakust �hkuva sooja t�ttu, teda ei huvita. Temal on tubades soe ja �ldse hoolitsegu iga�ks ise enda eest.

K�tmata toa temperatuur maja keskel ei lange isegi k�ige k�lmemate ilmadega madalamale 15 kraadist. K�tte eest tasuvad �lej��nud majaelanikud, sest maja soojam��turi poolt registreeritud kulu jagatakse korterite vahel, mis on �hendatud kaugk�ttev�rku.

Kasutamata korterite �lek�lluse t�ttu piirkonnas on palju ka selliseid kortereid, kus keegi sees ei ela. Elanikud on kas linnast lahkunud v�i leidnud omale soodsama elamispinna. Vabu kortereid ei ole kellelgi vaja, sest linnas puudub korteriturg, ei j�tku maksuj�ulisi elanikke.

Neid kortereid ei ole isegi v�imalik linnale tagasi anda, sest nad on erastatud. Tihti on ainuke v�imalus korterist keskk�te v�lja l�igata ja j�tta korter k�lmaks. Tavaliselt on linnaosa valitsus sellele ka oma heakskiidu andnud, sest siis on j�lle �ks v�lgnik v�hem.

K�ttearved jagatakse k�ttev�rku allesj��nute korterite vahel ja korterivaldajaid sunnitakse saadud sooja eest maksma. Argumendiks on paigaldatud soojusm��tja n�it. Soojusm��tja annab alati �ige tulemuse, mis ei kuulu vaidlustamisele.

Korras soojusm��tja ei saagi n�idata suuremat kulu kui tegelikult oli. Tavaline inimene ei suuda v�idelda oma �iguste eest monopoolsete soojusv�rkude vastu.

Viimase piisa lisavad elanikud, kes ei maksa soojuse eest. Osa neist ei taha maksta, osa ei suuda. Praktiliselt puuduvad ka hoovad v�lgnike sundimiseks. Korterist saab elektri v�lja l�litada v�i vee kinni keerata, keskk�tet ei saa kuidagi sulgeda.

V�lgnike m�jutamiseks on v�imalik nende nimed ajalehte �les riputada v�i kasutada v�lan�udmisfirmade abi. Kohtutee on aga pikk ja keeruline ning lahendini j�udmine v�tab aastaid. Selle aja peale on v�lgnik �ra kolinud.

Tulemuseks on n�iaring. Mida rohkem kortereid lahkub maja �htsest kaugk�ttes�steemist, seda rohkem maksavad �lej��nud. Mida rohkem peavad �lej��nud maksma, seda rohkem kortereid lahkub kaugk�ttev�rgust.

�konoomika
Tegelikult peaks sellist tegevust nimetama �raspidiseks �konoomikaks.

Eespool olid toodud �ra soojuse hinnad nii kaugk�ttel kui ka korteri �leminekul elekterk�ttele v�i gaasik�ttele. Iga lokaalk�tte MWh hind on v�rdne kaugk�tte hinnaga v�i sellest k�rgem. Praktika n�itab, et peale �ksiku korteri �leminekut alternatiivk�ttele v�henevad k�ttekulud korteris pooleni v�i isegi kolmandikule v�rrelduna k�ttekuludega kaugk�ttele.

Elekterk�tte korral, kui elanikul on v�imalik ise radiaatorite temperatuuri timmida, keerab ta tubades selle nii madalaks kui v�hegi kannatab. Nendes tubades, kus ta ei ela, keerab ta radiaatori hoopis kinni. Natuke jahedam ju on, aga kannatab �ra.

Puhurite kasutamise korral v�ib k�tta ainult keset tuba olevat �hku. Nurki soojendab k�rvalkorteritest kiirguv soojus. Natuke annab sooja veel keskk�ttep�stik, mis l�bib korterit. Natuke saab sooja soojaveetorude p�stikust, natuke veel siit-sealt. Kokkuv�ttes kannatab �ra.

Elekterk�tte korral maksab korterivaldaja umbes poole summast, v�rrelduna kaugk�tte eest makstuga. Kuna soojuse hind elekterk�tte korral on kolm korda kallim kui keskk�ttel (390 kr/MWh versus 1050 kr/MWh), toodavad nad 1/6 vajaminevast soojusest.

Gaasik�tte korral on olukord m�nev�rra parem. Neid inimesi ei huvita niiv�rd kokkuhoid kui toasoojus. Rahaline kokkuhoid on muidugi ka t�htis. Igal juhul on nende korterites toatemperatuur paras ja nad saavad v�ita, et toodavad ise samapalju soojust kui said enne kaugk�ttelt.

Praktikas maksavad nad samuti poole v�hem kui maksid kaugk�tte eest. Kuna kaugk�tte hind on ligikaudu sama suur kui kohtse gasik�tte hind (390 kr/MWh versus 350 kr/MWh), toodavad nad sooja poole v�hem kui said enne tsentraalv�rgust. Vahe tekib maja �ldkuludest, soojuseraldised l�bi keldri, katuse, otsaseinte v�i soojusp�stakute, samuti trepikodadesse, j��vad nende poolt tasumata.

Moraal
Probleem on �ldine. Kortermajades ei tohi l�hkuda ega muuta olemasolevat keskk�tte jaotuss�steemi. S�steemi s�ilimise eest peab hoolt kandma majaomanik, Iidla Maja O�.

Samuti peaks omanik hoolt kandma maja v�lisilme eest. Seinast v�ljaturritav toru on k�ll tehnoloogiline, aga tema v�ljan�gemine on niru. Igasugused majade fassaadimuutused peaksid olema koosk�lastatud linnaarhitektiga, sest tema vastutab linna ilme eest.

Soojuskadude v�hendamiseks on ainult �ks tee, see on soojustada maja otsaseinad ja vahetada aknad soojuspidavate vastu. Katusevahetus on suurusj�rgu v�rra kallim tegevus. Kinni tuleb ehitada r�dud, kui linn annab selleks n�usoleku. Pooled neist on niikuinii juba akendega.

N�us olla v�ib ka sellega, et kaugk�te on t�esti liiga kallis ja liiga halvasti reguleeritud.

Kulude v�hendamiseks saab maja alla paigaldada �hise gaasikatlamaja. Gaasitorustik on peaaegu k�ikides majades. Soojuse p�stikutele tuleb paigaldada r�hu tasakaalustusventiilid ja/v�i liiniseadeventiilid. L�puks on v�imalik paigaldada ka k�ikide radiaatorite ette radiaatoritermostaadid.

K�ik see kokku on p�ris kallis, aga kui jagada summa korterite vahel �ra, siis ei olegi liiga suur. Maja katlamajade hinnad algavad 150000 kroonist, sama palju maksab 6 korteri �leviimine gaasik�ttele.

Rohkem ei ole midagi kommenteerida.

T�nu Kasikov Korteri v�ljal�litamine kortermaja kesk�ttes�steemist. Vastu

Ida-Viru Piirivalvepiirkond
energeetikaspetsialist
tqnu@east.pv.ee

Keskk�ttehindade j�rsu kallinemise t�ttu on paljud korterivaldajad kaalunud v�imalust l�litada oma korter v�lja suure �hismaja keskk�ttes�steemist ja �leminekut n�iteks elekterk�ttele. Vaatleme, kuidas m�jutab selline �ksiku korteri k�tmisviisi muutmine maja �ldist soojas�steemi.

P�hiliseks ja raskesti lahendatavaks probleemiks on kujunenud k�ttekulude jagamine �ksikute korterite vahel, sest soojusm��tjaid igale korterile eraldi ei saa panna. K�ttev�lgnike arv kevaditi suureneb ja s�giseti v�heneb, kuid on siiski stabiilselt suur. P�hjused on korterivaldajaid pidi erinevad, nende seas on nii pahatahtlikke mittemaksjaid kui ka h�das olevaid lastega noori peresid.

Makseraskustes inimesed p��avad tihti oma korterit maja �htsest soojas�steemist v�lja l�litada tahtes �le minna teisele k�tteliigile. Meie oludes v�iks see olla korterisse paigaldatav gaasiahi v�i elektriradiaatorite kasutamine. Vaatlen energeetilisest k�ljest, kuidas m�jutab �ksiku korteri k�tmisviisi muutmine maja �ldist soojas�steemi.

K�ige lihtsam on soojuse liikumist majas vaadelda paneelmaja n�itel. Oletan, et keskmises, teises sektsioonis on neljandal korrusel pisike �hetoaline korter, mida omab ��rnik, kes ei soovi maksta kasutatud soojuse eest. Tal �nnestub saada majavaldajalt luba maja keskk�ttes�steemist eraldumiseks lubadusel, et ta kasutab elekterk�tet. Tegelikult elab ta hoopis teises korteris ja oma korteri j�tab k�tmata, k�lmaks. Edasi uurin, mis toimub maja k�ttes�steemis.

P�hit�ed:
1. Elamu k�ttes�steem on �ks tervik, mida ei saa lahutada �ksikuteks osadeks.
2. Elamus k�etakse peale korterite veel trepikodasid, keldreid, katusealuseid, soojas�lmi ja teisi ruume.
3. �he korteri v�ljal�litamine �htsest keskk�ttes�steemist viib tasakaalust v�lja terve maja keskk�tte, eriti aga selle p�stiku oma, kus korter asub.

Hoone k�tmiseks kasutatav soojus eraldub 5 p�hilist teed m��da, see on l�bi katuse, seinte, akende, uste ja keldrilae (p�randa).Valemina v�ib seda kujutada j�rgmiselt:

Qhoone=Qk+Qs+Qa+Qu+Qp ,

kus
Qk on soojuskadu l�bi katuslae
Qs on soojuskadu l�bi v�lisseinte
Qa on soojuskadu l�bi akende
Qu on soojuskadu l�bi v�lisuste
Qp on soojuskadu l�bi keldrilae
Qhoone on kogu maja soojuskadu.

Joonis 1: Soojuse eraldumine l�bi maja v�lispiirete.

Maja k�lgede (seinte ja akende) kaudu eraldub 75 % kogu soojusest. millest omakorda 2/3 imbub l�bi seinte ja 1/3 l�bi akende. �lej��nud 25 % soojusest v�ljub 1/3 l�bi katuslae, 1/2 l�bi keldrilae ja 1/6 l�bi v�lisuste. Joonise peal on piltlikult kujutatud soojusvoogude v�ljumise teed.

�he korteri soojuskulu
leitakse majas arvestuslikult, aluseks on korteri �ldpindala, millele liidetakse osa maja �ldkuludest. Arvestuse �ldkulude kohta teeb tavaliselt maja omanik. Maja keskel asuva korteri soojuskaod tekivad soojusvoost l�bi v�lisseinte:

Qkorter=Qs+Qa ,

kus Qkorter on maja keskel oleva korteri soojuskadu.

Kuna soojusbilanss on tasakaalus, saab korter soojust juurde keskk�ttes�steemist, naaberkorteritest ja �ldkasutatavatest ruumidest:

Qkorter=Qk�te+Qn+Q� ,

kus
Qk�te on keskk�ttest saadav soojus
Qn on naaberkorteritest saadav soojus
Q� on �ldkasutatavatest ruumidest saadav soojus.

Korteri soojuskoormus
Korteri soojuskoormuse leidmiseks vaatlen n��d seda �ksikut neljanda korruse korterit. Korteri soojuskadude arvestamiseks kasutan ideaalset, lihtsustatud maja, kus korterid on kuubikujulised. See lihtsustab arvutusi ja annab �ige tulemuse juhul, kui ei arvestata ehitusvigadest (praod, tihendamata vuugid, h�redad aknad), korteri planeeringust ja muudest m��ratlemata p�hjustest tekkivaid t�iendavaid soojuskadusid.

Vaadeldav ideaalne korter on niisiis �hetoaline, p�randa ja seinte pindalaga v�rdselt 10 m2. V�tan eelduseks, et maja on ehitatud silikaatkividest, mille vahel on kiht isolatsioonivatti. Silikaatseina paksus on 50 cm. Sellise v�lisseina soojusjuhtivustegur on 1 W/m2K. V�lisseinal on aken pindalaga 2 m2. Kahekordse puitakna soojusjuhtivustegur on 3 W/m2K. V�lisseina pindala on seega 8 m2. Maja siseseinad on samuti silikaatkividest, seina paksus 25 cm. Siseseina soojusjuhtivustegur on 2,5 W/m2K. Ruumi sisetemperatuur on 20 kraadi ja v�listemperatuur kohalike talviste olude keskmine 0 kraadi. Temperatuuride vahe on seega 20 kraadi.

Soojuskadude arvestuse teen kahel juhul - siis, kui korter on k�etav ja siis, kui korter ei ole k�etud. Kadude arvestamiseks (neid nimetatakse kadudeks soojusjuhtivusest) on mugavam kasutada hetkev�imsust, see on soojushulka, mis eraldub sekundis l�bi piirete.

Kaod soojusjuhtivusest leitakse valemiga:

P=k*S*dt,

kus
k on soojusjuhtivustegur, W/m2K
S on v�lispiirde pindala, m2
dt on temperatuuride vahe ruumis ja �ues, dt=ts-tv,
ts on ruumi sisetemperatuur, oC
tv on v�listemperatuur, oC

Kaod soojusjuhtivusest tekivad l�bi v�lisseina, arvutan need:

Pk�etud =kv*Sv*(ts-tv)+ka*Sa*(ts-tv),

kus
kv on v�lisseina soojusjuhtivus, W/m2K
Sv on v�lisseina pindala, m2
ka on klaasakna soojusjuhtivus, W/m2K
Sa on akna pindala, m2

Asendanud t�hised arvudega, saan:

Pk�etud =280 W

L�litan n��d selle korteri keskk�ttes�steemist lahti, korteri siseseinad muutuvad maja v�lisseinteks. Siseseinad on teatavasti soojustamata. Arvutan korteris tekkiva sisetemperatuuri ja soojuskaod l�bi v�lisseinte. Korteris tekib temperatuuritasakaal, soojushulk, mis tuleb majast korterisse, l�heb ka l�bi v�lisseinte �ue. Kuna korter on kuubikujuline, on siseseinte pindala koos lae ja p�randaga 50 m2. Saan 2 v�rrandit, mis moodustavad s�steemi:

K�tmata korteri soojusbilanss oleks j�rgmine:

Qs+Qa=Qn,

kus
Qn on naaberkorteritest ja �ldkasutatavatest ruumidest tulev soojus

Joonis 2: K�tmata korteri soojustasakaal. Soojus v�ljub l�bi v�lispiirete ja siseneb naaberkorteritest ning �ldkasutatavatest ruumidest.

Soojushulk, mis tuleb majast korterisse:

Pk�tmata =ks*Ss*(ts-tx)

kus
ks on siseseina soojusjuhtivus, W/m2K
Ss on siseseina pindala, m2
tx on k�tmata korteri sisetemperatuur, oC

Soojushulk, mis eraldub korterist �ue:

Pk�tmata =kv*Sv*(tx-tv)+ka*Sa*(tx-tv),

V�rrandid moodustavad s�steemi, mille lahendamisel saan otsitavaks k�tmata korteri sisetemperatuuriks 18 kraadi.
Ja n��d leian uuesti kaod soojusjuhtivusest l�bi v�lisseina, arvestades et toatemperatuur on 18 oC:
Pk�tmata = 252 W

Tulemuste kokkuv�te
Tulemus on veidi ootamatu, v�ikese korteri temperatuur praktiliselt ei muutu kui sealt keskk�tteradiaator v�lja l�igata. Soojuskaod l�bi v�lisseina v�henesid ainult 10 %. Tegelikkuses on k�tmata toa temperatuur m�nev�rra madalam (umbes 12-14 kraadi) mitmesuguste ebatiheduste t�ttu, mis tekitavad t�iendavaid soojuskadusid ja ka seet�ttu, et korter ei ole kuubikujuline. See halvendab soojus�lekannet k�rvalkorteritest.

Annan arvutustulemusele ka l�hikese p�hjenduse. Soojus liigub alati soojemast ruumist jahedamasse. Soojuskulude arvutamisel kasutatakse praktikas saadud tulemust, et �he kraadi temperatuuri t�stmiseks ruumis tuleb suurendada selle soojuskulu 5 %. Seega 7 kraadise temperatuuri languse juures v�heneb korteri soojusvajadus 35 %. Kuna l�bi seinte ja akende minev soojus moodustab maja �ldisest bilansist 75 %, siis v�heneb korteri soojusvajadus ligikaudu 25 %, (75% * 0.35 =26.25%). �lej��nud korteri k�tmiseks saadav soojus tuleb trepikodadest ja naaberkorteritest, eriti aga korterit l�bivatest kehvasti isoleeritud p�stikutest.

Tulemusest saab teha ainult sellise j�relduse, et korteri v�ljal�limisel maja �htsest keskk�ttes�steemist me l�litame v�lja ainult veerandi selle soojustarbimisest. �lej��nud soojust kasutab korteriomanik edasi, kuid n��d maksavad selle eest juba tema naabrid.

Maja soojuskoormus
�hes korteris oleva radiaatori mahamonteerimine m�jutab terve maja soojustasakaalu. Enamik suurmaju on ehitatud altjaotusega l�bivoolus�steemiga, kus k�ttekehad on reeglina �hendatud langeva p�stiku k�lge. Selline s�steem ei v�imalda �ksikute radiaatorite sulgemist ja vooluhulk p�stakus peab olema v�ga t�pselt paika pandud. V�ikese s�ttimisv�imaluse annab nihutatud l�historuga s�steem, kus k�ttekehade soojusv�ljastust on v�imalik reguleerida kolmek�iguliste kraanide abil, mis asetsevad radiaatori v�ljavoolutorul.

Temperatuurilangus p�stikus on tavaliselt 25 kraadi. Viiekordse maja n�itel langeb vee temperatuur igas radiaatoris umbes 5 kraadi. Kuna alumiste korruste radiaatoritesse tulev vesi on juba �lemistel korrustel jahtunud, tehakse alumiste korruste radiaatorid suuremad. Kui n��d v�tta maha 4. korruse radiaator ja j�tta uuesti reguleerimata kogu p�stiku radiaatorikraanid (neid ei ole v�imalik keerata), t�useb k�ttevee temperatuur alumistel korrustel, t�hendab seal eraldub ka rohkem sooja. Torustiku takistuse v�henemise t�ttu t�useb soojuskandja liikumiskiirus p�stikus, seet�ttu t�useb ka 5. korruse korteri temperatuur. Kui �lej��nud 4 korteri temperatuur t�useb 1 kraadi v�rra, praktikas ei ole see tajutav, suureneb p�stiku soojuskadu 20 % (1 kraadi temperatuuri muutus m�jutab selle soojuskulu 5 %).

Joonis 3: Altjaotusega l�historuga keskk�ttes�steem. Joonisele on m�rgitud keskk�ttevee peale- ja tegasivoolutemperatuurid. Sulgudes on toodud vee temperatuurid peale 4. korruse korteri eraldamist s�steemist.

Eespool saime tulemuseks, et v�ljal�litatud korteri soojuskulu v�henes 25 %. Samal ajal maja �lej��nud korterite soojuskulu suurenes 20%. J�relikult �he korteri v�ljal�litamine maja �htsest k�ttes�steemist ei muuda maja �ldist soojuskoormust, muutub ainult soojuse eest maksja.

Umbes sama olukord tekib ka siis, kui ��rnik k�tab oma korterit elektriradiaatoritega. Tavaliselt kasutatakse selleks puhureid, sest need on odavamad osta. Puhuriga k�etakse keset tuba olevat �hku, seinad ja abiruumid j��vad niiskeks ja jahedaks. Elanikud maksavad soojuse eest v�hem, kuigi nad kasutavad mitu korda kallimat soojusallikat (kaugk�te 1 MWh on umbes 2 korda odavam kui elekterk�ttel). Nad kasutavad enda teadmata naaberkorterist tulevat sooja ning s��distavad keskk�ttev�rke priiskamises.

Selle loo l�petuseks tahan �elda, et suurelamutes puudub alternatiiv keskk�ttele. K�ll on aga v�imalik vahetada k�tteallikat, asendades soojusv�rkudest saadava tsentraalk�tte oma v�ikesest katlamajast saadava soojusega, mille MWh on ligikaudu poole odavam.